Hoone idee tekkis öö hakul, üheainsa välgatuse jooksul - teostamine kestis seitse aastat. Nii ongi. Ka loodus põhineb lihtsatel ideedel, aga oma komplekssuses saavutab täiuslikkuse väga pika ajaga. See hoone hingab koos loodusega. ?Metsaputukas, kes liigub oma tempoga mööda metsaalust ja jätab endast maha võimalikult vähe jälgi. Hoone “karv” pidi muutuma koos ajaga, ta pidi peegeldama ja laskma endast läbi paista ümbritseval loodusel, ta pidi maksimaalselt viimasesse sulanduma. Ehitusmaterjali osas ei olnud kahtlusi – maja pidi tulema puidust. ?Visuaalselt moodustub hoone kahest nn klotsist, mis on teineteisega risti tsoneerides nii ümbritsevat krunti. Ühes “klotsis” paiknevad avatud ruumid, teises privaatruumid. “Putuka” pea – elutuba on rajatud kõrge õhuruumiga võimaldamaks üle puude latvade ka taevasina näha. Elutuba jätkub suurel õueterrassil, mis veelgi suurendab avaruse tunnet. Hoone on paigutatud krundile jälgides lisaks ilmakaartele ka ümbritsevate puude seisukorda. Maha võeti vaid haigeid ja väga noori puid. ?Hoone struktuuri moodustab 5x5m moodulvõrgustik, mis määrab ristikujulise põhiplaani gabariidid. ??Hoone pälvis konkursil "Eesti parim puitehitis 1997-2003" eripreemia uuendusliku puitvoodri kasutamise eest ??Esitlus kultuurkapitali aastapreemiale 2003 (esitlejaks Eesti Arhitektide Liit) ??„The Architectural Award 2005“ Salon Press Moskva, Venemaa. Finalist kategoorias «Parim välismaine projekt» ??„Aasta 2006 arhitektuurne objekt“ ETV kultuurisaade OP
