Hotellindus on ühest küljest konservatiivne majandusharu, kus tuleb austada teatud tavasid ja ootuseid kvaliteedile. Teisest küljest on toimunud väike ümberorienteerumine majutusasutustes, kuna suured hotellid, mis enamasti sarnased, on populaarsust kaotamas ning väiksemad, erilisemad asutused on nõudmas turul oma kohta. L’Ermitage eesmärk oli luua väike butiikhotell personaalse teenindusega.
Katuseharja ja räästa vaheline kõrgus vastavalt detailplaneeringule lahendati kordusena vahetus läheduses asuvatel majadel - mansardkorrusena. Ühtset suurt katusetervikut lõhuvad viimase korruse aknad, mis ulatuvad korruse kõrgusele ja sirutuvad taeva poole. Need aknad on samuti osa visuaalsest efektist, mis paistavad kurviliselt Toompuiestee tänavalt vaadates kolossaalse orderina, mille moodustavad kitsad kõrged aknad ja vertikaalsed fassaadi katvad triibud.
Vertikaalne artikulatsioon lisab hoonele teatud kergust, mis vastab ümbruskonna arhitektuurile. Peasissepääs, mis avab end tänavale, on eristatud muidu tumedast hoone kehandist.
Hotellis on 91 tuba, restoran, konverentsiruum koos kõrvalruumidega ning abiruumid.
