Meremuuseum
Tallinna Lennusadamas asuvatest ja pikalt tühjana seisnud ajaloolistest vesilennukite angaaridest saab plaani kohaselt aastaks 2011 Eesti Meremuuseumi ekspositsiooniruum. Angaarid ja kai rekonstrueeritakse ja ümbrus korrastatakse. Üks tähelepanuväärsemaid uusi lisandusi on avanevad ja sulgevad tõstandväravad. Suurimaks eksponeeritavaks objektiks hoones saab olema allveelaev Lembit. Viimase paiknemisest on mõjutatud kogu ekspositsiooni ülesehitus. Tinglikult jaotub ekspositsioon kolmeks: veealuseks, veepinnaga kokkupuutuvaks ja veepinna kohal olevaks. Veepinna kõrguse defineerib ära antud juhul allveelaev Lembitu süvis - kõik, mis asub sellega samal kõrgusel on veealune maailm.
Eesmärk on eksponeerida erinevaid eksponaate õiges ruumilises suhtes:
• meremiinid ja ankrud vee all – antud juhul siis põrandal
• miinide traalimise varustus, jääpurjekad, kahurid jms veepinna tasandil ja pisut kõrgemal - antud juhul siis ca 5,5m kõrgusel põrandast
• veepinna kohal ehk angaaride lae all leiab oma koha vesilennuk.
Külastajad läbivad ekspositsiooni veepealse osa mööda teraskonstruktsioonist kaarsilda vee kohal kõndides, erinevatel kõrgustel avanevad vaated ekspositsioonile kui ka ajaloolistele angaaridele. Olles ruumile ringi peale teinud, laskuvad külastajad mööda lauget treppi nö veealusesse maailma.
Keskkondlikku meeleolu aitavad luua helid, mida erinevates ruumipunktides kõlaritest kuulda on. Kui külastajad on ka veealusele maailmale ringi peale teinud, siis jõutakse tagasi peasissepääsu juurde.
