Arhitektide Liit

© 2008—2019

Reiniku Staadionihoone

Arhitektid: Tõnis Arjus ja UNStudio
Projekt: 2016
Valmis: 2017
Ehitaja: Embach Ehitus OÜ
Arhitektuursed sõlmed: ENAR Envolventes
Konstruktiivne osa: Ivo Roolaht (OÜ Roolaht ja Partnerid)
https://osirysproject.eu
Uurimistöid rahastati Euroopa Komisjoni 7. raamprogrammi grantileping nr 609067 alt

Reiniku kooli staadionihoone on välja kasvanud 12 riigi ligi 20 erineva ettevõtte koostööprojektist nimega Osirys. Projekti eesmärgiks oli töötada välja fassaadi ja siseseinte elemendid ja astuda suur samm edasi väiksema ökoloogilise jalajäljega materjalide ja nendest kokku pandud konstruktsioonielementide arendamisel. Selleks töötati muuhulgas välja uuenduslikud bio-komposiitmaterjalid. Tartu asus projekti partneriks hetkel, kus suur osa materjali uurimustest ja lahendustest oli juba väljatöötatud. Partnerluse eesmärgiks oli luua Tartusse objekt, mis reaalsetes tingimustes katsetab väljatöötatud lahendusi. Näidisobjektiks valis Tartu linn Reiniku kooli staadioni olmehoone, mille järele on olnud vajadus juba tükk aega. On võrdlemisi harukordne, et lihtne olmehoone, kus paiknevad riietus- ja pesuruumid, ladu ja juhendajate ruum, sai mainitud projekti kaudu läbimõeldud arhitektuuriteoseks.

Suureks väljakutseks oli ruumi sisekliima parandamine, mis tähendab sünteetiliste lenduvate materjalide vältimist ja toimiva õhuvahetuse tagamist.Selleks töötati muuhulgas välja uuenduslikud bio-komposiitmaterjalid. Osiryse projekti raames loodi kolme tüüpi ehituselemendid – vahesein, välisseinapaneel ning klaasfassaadi element. Seintes on kasutatud tavapäraste alumiiniumprofiilide asemel uudset profiili, mis koosneb ökoloogilisest sideainest ja džuudi ning klaasi kiududest. Tegemist on ootamatult stabiilse ja tugeva materjaliga, mis muuhulgas näeb ka hea välja, kuigi oma otstarbe tõttu jääb ta pigem seina sisse peidetuna. oojustusena on kasutatud Portugalist pärit korki ja bio-vahtu, mis on valmistatud taimset päritolu plastikust. Kumerad fassaadiplaadid on UNStudio disainitud ja valmistatud džuudist ja bio-epovaigust. Tuletõkkeplaadid on bio-HDPE (madalsurve polüetüleen) ja kipsplaadi jääkidest pressitud, siseviimistluses on kasutatud tüüpilise VOCidest (lenduvad orgaanilised ühendid) vohava lahenduse asemel fotokatalüütilisi värve, mis erinevalt tavapärastest värvilahendustest mitte ei eralda saasteaineid, vaid katalüüsi tulemusena seovad neid, puhastades siseruumi õhku