Arhitektide Liit

© 2008—2021

Kirjatöö

Artikkel „Avalik ruum kui elukeskkonda siduv võrgustik“

Autorid Toomas Paaver, Elo Kiivet
Peatoimetaja Helen Sooväli-Sepping
Peatüki toimetaja Epp Lankots
Eesti Inimarengu Aruanne 2019/2020, lk 105-115
Eesti Koostöö Kogu, 2020

„Avaliku ruumi hoidmine ja arendamine on avaliku sektori ülesanne ning see nõuab loomingulist lähenemist, professionaalsust ja osapoolte koostööd.“

„Hea avalik ruum aitab tugevdada kogukondi, ergutada kodanikuosalust, vähendada segregatsiooni ja kasvatada sallivust. Avalikul omandil põhineva avaliku ruumi esmane ja keskne funktsioon on läbi ajaloo olnud inimeste elu sidumine.“

„Autostumise tulemusel on avalikku ruumi sageli arendatud lihtsustatult, käsitledes seda pigem transporditaristuna ja juhindudes sõiduautost ja sõiduteede võrgustikust.“

Artikkel „Elus linn“ / Article „Living city“

Toimetaja Kais Matteus
Muinsuskaitse aastaraamat 2019, lk 55-59
Muinsuskaitseamet, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond, 2020

„Väikelinna keskväljak ei erine suure linna omast, sest head avalikku ruumi vajavad mõlemad, kuid erinev on lahenduste mõõtkava: mida väiksem koht, seda tähtsam on, et lahendus valmiks rätsepatööna, täpselt kohalike vajaduste ja soovide mõõdu järgi. Samuti ei erine muinsuskaitsealuse vanalinna keskväljak uuemast, sest inimesed peaksid saama ja tahtma olla mõlemal – erinev kontekst nõuab tundlikku lahendust, kuid elu ja hingamisruumi toovad tegutsemisvõimalused ja ühine suhtlusruum.“

Artikkel „Maailma päästmise ruum“

Vikerkaar 9/2019, lk 91-94
SA Kultuurileht, 2019

„Maailma päästmise ruum ei järgi seniseid rööpaid. Hukutavast tarbimiskultuurist välja saab astuda vaid tugev kogukond, mis juhindub tehnitsistliku energiasäästu asemel eluringi arvestavast ruumi (taas)kasutusest ja loodusega koostööst nii isiklikul kui ka poliitilisel tasandil.“

„Nii nagu liigirikas mets on ökoloogiliselt vastupidavam ja majanduslikult tulusam, on seda ka mitmekesine linnaruum. Monofunktsionaalsed linnaosad (näiteks magalad), segregeeritud elukohad, piiratud ligipääsetavus ja lühiajalise vaatega tükikaupa planeerimine on võrreldav lageraie või puupõllundusega, mis kestlikkust, tervislikkust ega elurikkust ei loo.“

Artikkel „Kivist naised on nähtamatud“
Sirp, 24/25, lk 14-15
SA Kultuurileht, 2020

„Naiste eemalejäämine ühiskondlikelt jõupositsioonidelt väljendub ka linnaruumis, liiga vähe on neile eraldatud tähelepanu tänavanimega või lubatud aupaistet monumendiga.“

„Feministlik linnaplaneerimine hõlmab kõike alates turvalisusest, tänavavalgustusest, liikuvusest ja järelevalvest kuni monumentide soolise tasakaaluni. Peale kujude saab kivist ruumis isikustada tänavaid – läbi aegade on see üks lihtsamaid viise kellelegi austuse avaldamiseks.“